Riigid loobuvad rekordkogustes USA võlakirjadest

Riigid üle maailma müüvad USA võlakirju suurimates mahtudes alates 2000. aastast. Üks peamisi müüjaid on Hiina, kuid nad ei ole üksi. Paljud teised arvenevad turud – näiteks Brasiilia, India ja Mehhiko – müüvad samuti ameeriklaste võlga. Veel mõni aeg tagasi olid need riigid USA võla suurimad ostjad ning pidasid seda väga turvaliseks rahapaigutusviisiks.

„Viis või kuus aastat tagasi oli suur mure, et Hiina ostab sisuliselt Ameerika Ühendriigid ära,“ ütles PNC panga vanemökonomist Gus Faucher. „Nüüd on probleem selles, et Hiina müüb neid.“

Välismaa valitsused on viimase 10 kuu jooksul USA võlga rohkem müünud kui ostnud. Andmed on juulikuise seisuga – need on USA rahandusministeeriumi värskeimad andmed.

Arenevatel turgudel on varasemast suurem vajadus toetada oma aeglustuvaid majandusi. Nende valuutad kaotavad väärtust ja mitmed riigid, näiteks Hiina, on hakanud valuutakurssi ka toetama. Hiina on kulutanud raha ka aktsiaturgude turgutamiseks.

Kuna välisinvestorid tõmbavad arenevatelt turgudelt raha välja, peavad mitmed riigid tagama, et tasakaalustamiseks on neil piisavalt rahalisi vahendeid. Selleks, et neid vahendeid kasutada, peavad nad USA võlakirjad maha müüma.

„Varasemalt on arenevad turud USA võlga ostnud. Nüüd on tegemist täiesti vastupidise survega,“ ütles HSBC Global Asset Managementi fondihaldur Binqi Liu.

On tähtis märkida, et Bernanke välja toodud „säästude ülekülluse“ 9-aastane trend on läbi saamas ja sellel aastal on sääste hoopis vähendama hakatud.

Keskpankade reservid | Create line charts

Kõikide maailma keskpankade välisvaluuta reservid olid 2000. aastal 1,8 triljonit dollarit. 2014. aasta keskpaigaks oli see summa kerkinud 12 triljoni dollarini. Reservide hulk on 2015. aasta keskpaigaks kukkunud aga 11,5 triljoni dollarini, selgub IMFi andmetest.

Riikide müümine tõstatab küsimuse USA võlakirjade nõudlusest tulevikus. Mõned ennustavad USA võlakirjadele 30-aastase pullituru (tõusev turg) lõppemist.